Vastuvõtul viiakse kliendiga läbi kliiniline intervjuu sümptomite ja probleemvaldkondade hindamiseks, koostatakse esmane sekkumisplaan ning hinnatakse teraapiavajadust.

Psühholoogiline nõustamine keskendub nii laste kui täiskasvanute toimetuleku toetamisele.
Koolipsühholoogi põhieesmärk on aidata lastel ja noortel tulla toime kooli ja lasteaia väljakutsetega, sealhulgas õpiraskuste, keskendumisprobleemide ja käitumisraskustega. Nõustamine on suunatud nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele, pakkudes vajalikku tuge ja lahendusi.
Täiskasvanutele pakutakse individuaalset nõustamist, sealhulgas Töötukassa klientidele, et toetada probleemide väljaselgitamist ja lahenduste leidmist, mis aitavad parandada vaimset ja emotsionaalset heaolu. Teenuse eesmärk on pakkuda igale kliendile personaalselt kohandatud tuge, et aidata kaasa elukvaliteedi ja toimetuleku parandamisele.
EMDR teraapia (Eye Movement Desensitization and Reprocessing Therapy) on ühekordse traumaatilise sündmuse läbitöötamisele keskenduv teraapiavorm, mille käigus muudetakse mõtteseoseid elusündmuste vahel ja seeläbi vähendatakse traumamälestuse intensiivsust.
EMDR teraapia käigus kasutatakse bilateraalset stimulatsiooni. See tähendab, et korraga tegeletakse nii mõtetega kui stimuleeritakse aistinguid (näiteks silmaliigutused nägemismeele kaudu, kuulmine, puudutus). Klient on korraga ühenduses mineviku traumasündmuse ja praeguses hetkes olekuga, kus tal on olemas toetav terapeut, et trauma turvalises keskkonnas ümber mõtestada.
Teraapia käigus võib küll esile tulla tugevaid tundeid seoses traumaga, kuid protsessi käigus muutub trauma üheks mälestustest, mis ei häiri enam igapäevaelu varasema intensiivsusega, vaid muutub järjest neutraalsemaks.
Loe rohkem Laste ja Noorte Kriisiprogramm kodulehelt.
Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) on tõenduspõhine teraapiavorm, mille põhiideeks on see, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud: mõjutades ühte neist, on võimalik kutsuda esile muutusi teises.
KKT sobib nii laste, noorukite kui täiskasvanute psüühika- ja käitumishäirete leevenduseks ja raviks. Seda kasutatakse sageli depressiooni ja ärevushäirete raviks, kuid on efektiivne ka teiste psüühika- ja käituimshäirete korral.
KKT teraapia keskmes on probleem ja tegutsemine: teraapias tegeletakse probleeme säilitavate teguritega ning õpetatakse uusi oskuseid, mida klient ise teraapiavahelisel ajal rakendada saab.
Loe rohkem EKKA kodulehelt.
Vastuvõtt koosneb kolmest kohtumisest. Esimesel kohtumisel viiakse läbi anamneesi kogumine ja enesekohaste küsimustike täitmine (90 min). Teisel kohtumisel viiakse läbi isiksuseuuring (intervjuu vormis) (90 minutit) ning järelkohtumisel antakse personaalset tagasisidet uuringu tulemuste kohta (30 minutit).
Lapse vajadustest lähtuv nõustamisprotsess koolimeeskondadele ja/või last ümbritsevale võrgustikule psühholoogilise heaolu ja toimetuleku taastamiseks.
Mänguteraapia on teraapiasuund, mis sobib kõige paremini 3-16aastastele lastele, kellel on muresid erinevate elus ette tulevate raskuste või traumaga.
Mäng on lapse loomulik tegevus, mille kaudu saab enda väljendamisega hakkama iga laps. Mänguteraapia on rohkem, kui lihtsalt tavaline mäng, sest selles protsessis on olemas toetav täiskasvanu, kes terapeutilise suhtlemise abil soodustab lapse eneseväljendust.
Mänguteraapias kasutatakse palju erinevaid vahendeid alates joonistamis- ja maalimisvahenditest kuni kostüümide, muusika ja liikumiseni. Sobivad vahendid ja lähenemisviis valitakse lähtuvalt lapsest ja tema huvist, arendades samaaegselt loovust ja toetades lapse eneseväljendust.
Mänguteraapia on efektiivne viis kontakti loomiseks, sest laps saab ennast väljendada mitmekülgselt ning ei pea alati otsima õigeid sõnu verbaalselt. Nii on lapsel lihtsam väljendada oma soove, tundeid, vajadusi ja mõtteid.
Loe rohkem Eesti Mänguterapeutide Assotsiatsiooni kodulehelt.

Pereteraapia on teraapiavorm, mis keskendub peresuhete mõistmisele ja toetamisele. Selle eesmärk on aidata pereliikmetel paremini üksteist mõista, parandada suhtlemist ning leida toimivaid lahendusi keerulistes olukordades.
Pereteraapias vaadeldakse peret kui tervikut, kus iga liikme kogemused, tunded ja käitumine on omavahel seotud. Teraapia käigus luuakse turvaline ruum, kus on võimalik avada keerulisi teemasid, väljendada oma mõtteid ja tundeid ning õppida teineteist kuulama ja toetama.
Kohtumistel keskendutakse nii olemasolevate raskuste mõtestamisele kui ka lahenduste leidmisele. Vajadusel kaasatakse teraapiasse erinevaid pereliikmeid või töötatakse individuaalselt, sõltuvalt pere vajadustest ja eesmärkidest.
Pereteraapia võib olla abiks näiteks suhtlemisraskuste, konfliktide, muutuste ja kriiside korral, samuti olukordades, kus peres kasvavad lapsed või noored vajavad täiendavat tuge.
Teraapia protsessis võivad esile kerkida tugevad tunded, kuid turvalises ja toetavas keskkonnas on võimalik neid mõtestada ning leida uusi viise edasiliikumiseks. Eesmärk on toetada peres tasakaalu, mõistmist ja heaolu.