EMDR teraapia (Kätlin)

EMDR teraapia (Eye Movement Desensitization and Reprocessing Therapy) on ühekordse traumaatilise sündmuse läbitöötamisele keskenduv teraapiavorm, mille käigus muudetakse mõtteseoseid elusündmuste vahel ja seeläbi vähendatakse traumamälestuse intensiivsust.

EMDR teraapia käigus kasutatakse bilateraalset stimulatsiooni. See tähendab, et korraga tegeletakse nii mõtetega kui stimuleeritakse aistinguid (näiteks silmaliigutused nägemismeele kaudu, kuulmine, puudutus). Klient on korraga ühenduses mineviku traumasündmuse ja praeguses hetkes olekuga, kus tal on olemas toetav terapeut, et trauma turvalises keskkonnas ümber mõtestada.

Teraapia käigus võib küll esile tulla tugevaid tundeid seoses traumaga, kuid protsessi käigus muutub trauma üheks mälestustest, mis ei häiri enam igapäevaelu varasema intensiivsusega, vaid muutub järjest neutraalsemaks.

Loe rohkem Laste ja Noorte Kriisiprogramm kodulehelt.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia (Kätlin)

Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) on tõenduspõhine teraapiavorm, mille põhiideeks on see, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud: mõjutades ühte neist, on võimalik kutsuda esile muutusi teises.

KKT sobib nii laste, noorukite kui täiskasvanute psüühika- ja käitumishäirete leevenduseks ja raviks. Seda kasutatakse sageli depressiooni ja ärevushäirete raviks, kuid on efektiivne ka teiste psüühika- ja käituimshäirete korral.

KKT teraapia keskmes on probleem ja tegutsemine: teraapias tegeletakse probleeme säilitavate teguritega ning õpetatakse uusi oskuseid, mida klient ise teraapiavahelisel ajal rakendada saab.

Loe rohkem EKKA kodulehelt.

Isiksuseuuring (Kätlin)

Vastuvõtt koosneb kahest kohtumisest. Esimesel kohtumisel viiakse läbiisiksuseuuring (180 minutit) ning järelkohtumisel antakse personaalset tagasisidet uuringu tulemuste kohta (45 minutit).

Nõustamine haridusasutusele (Kätlin)

Lapse vajadustest lähtuv nõustamisprotsess koolimeeskondadele ja/või last ümbritsevale võrgustikule psühholoogilise heaolu ja toimetuleku taastamiseks.

Mänguteraapia (Aire)

Mänguteraapia on teraapiasuund, mis sobib kõige paremini 3-16aastastele lastele, kellel on muresid erinevate elus ette tulevate raskuste või traumaga.

Mäng on lapse loomulik tegevus, mille kaudu saab enda väljendamisega hakkama iga laps. Mänguteraapia on rohkem, kui lihtsalt tavaline mäng, sest selles protsessis on olemas toetav täiskasvanu, kes terapeutilise suhtlemise abil soodustab lapse eneseväljendust.

Mänguteraapias kasutatakse palju erinevaid vahendeid alates joonistamis- ja maalimisvahenditest kuni kostüümide, muusika ja liikumiseni. Sobivad vahendid ja lähenemisviis valitakse lähtuvalt lapsest ja tema huvist, arendades samaaegselt loovust ja toetades lapse eneseväljendust.

Mänguteraapia on efektiivne viis kontakti loomiseks, sest laps saab ennast väljendada mitmekülgselt ning ei pea alati otsima õigeid sõnu verbaalselt. Nii on lapsel lihtsam väljendada oma soove, tundeid, vajadusi ja mõtteid.

Loe rohkem Eesti Mänguterapeutide Assotsiatsiooni kodulehelt.

Logopeedi vastuvõtt (Evelin)

Logopeed on spetsialist, kes toetab inimesi kõnearengu probleemide korral. Iga kliendi lugu on ainulaadne, niisiis on oluline, et eesmärk saaks paika koostöös lapse või noore ja tema lähedastega. Logopeed nõustab ka lähedasi, kuidas last mõista ja parimal viisil toetada. Vajadusel järgneb esmasele nõustamisele lühem või pikaajalisem teraapia.

Logopeedi töö fookus sõltub lapse arenguetapist:
● Imikute puhul oskab logopeed hinnata kõne-eelset kommunikatsiooni, kujundada neelamis-, imemis- jt söömisoskusi, aitab kujundada kõne arengu eeldusi (s.o lapse tajude ja motoorset arengut).
● Väikelapseeas on logopeedi töö häälduspuuete kõrvaldamine, suhtlemisoskuse arendamine, s.o kujundada kõnest arusaamist ja kõne kasutamisoskust.
● Kooliealistel lastel aitab logopeed nii suulise- kui kirjaliku kõne oskuse arendamisel.

Veel probleeme, millega logopeed aidata oskab ja millega tema poole pöördutakse: kõnearengu probleemid, häälduspuuded (lapsel on raskusi mõne üksikhääliku hääldamisel), kõnes avalduvad resonantsipuuded (hääles avaldub kinnine või lahtine ninakõla või mõlemad kombineeritult), esinevad lugemis- ja kirjutamisraskused, esinevad müofunktsionaalsed puuded (näo- ja suupiirkonna lihastoonus on kahjustunud, lapse ninahingamine on takistatud, suu on pidevalt avatud, keel on puhkeseisundis vales asendis, neelamismuster on häirunud), esineb kõnemotoorika puudeid (düsartria või apraksia).

Eripedagoogi vastuvõtt (Evelin)

Eripedagoogi põhitegevus on erivajadustega õppija arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside (taju, mälu, tähelepanu, mõtlemine) ja isiksuse arengut eakohase normi suunas.

Eripedagoog kasutab oma töös tavapärasest erinevat pedagoogilist lähenemist ning kohandab õpet nii, et see vastaks õppija võimetele. Oma töös lähtub ta põhimõttest, et kui on probleem, siis tuleb leida selle põhjus ja viis selle lahendamiseks. Eripedagoogil on oskusi keskkonda analüüsida, jagada suured oskused väiksemateks osaoskusteks, valida, kohandada ja ka luua õppevahendeid. Eripedagoog testib või viib läbi dünaamilist hindamist, et leida lapse tugevad ja ka arendamist vajavad küljed, soovitab vastavat õppematerjali (ka õppekavasid) või kohandusi õppekeskkonnas ja ajas.

Eripedagoogi vastuvõtule tuleks pöörduda, kui lapsel esineb probleeme õppimises, sotsiaalsetes oskustes ja suhtlemises või on kahtlus, et laps on eakohasestarengust maha jäänud.